Kuidas Tambet raamatut otsis. Tambetil õhtuti igav- arvuti taga olla ei saa, selle okupeerin mina või Tim ja telekat vaadata ka ei taha. Niisiis, otsis ta netist välja kohaliku ülikooli raamatupoe asukoha, kus idee järgi võiks ju olla ka ingliskeelset kirjandust. Kuid nagu meil senimaani pole kohtade lokaliseerimisega õnneks läinud, ei juhtunud ka seekord teisiti. Raske on see seetõttu, et tänavapoole on vaid kohtade imelikud sissepääsud, tavalised märgistamata uksed, mis viivad hoonete sügavikku, kohati paarkümmend meetrit. Ei julge nendesse piiluda.
Otsustasime siis kohalikku kaubanduskeskust külastada. Tambet arvas nägevat seal mõningaid raamatuid ka inglise keeles. Neid oligi 10 tk, armastus- ja kriminaalromaane, mis olid pisikesed kapsaks loetud raamatud ja maksid 120 peesot. Ei teagi, miks Tambet arvas, et siit saab midagi, kui rahvas inglise keelt ei mõista ja välismaalasi ka siin linnas praktiliselt pole. Tambeti raamatu otsimine luhtus, kuulab nüüd audiobooki.
Kuidas mina ehteid ja lilli sain.
Koduteel nägin tänava ääres pisikest räbalais tüdrukukest, selliseid lapsi siin ikka kohtab. Tüdrukul oli kaks kallade kimpu käes, ühe ostsin 5 peesoga endale. Ma tänasin tüdrukut, endal pisarad silmis, nii kahju oli lapsest, kes peab õhtuti endale söögiraha teenima.
Lapsed siin üldse paistavad palju tööd tegevat, enamasti nad müüvad maiustusi ja karastusjooke. Ma ikka olen ostnud neilt midagi. Koolikohustus on kohalikel lastel vaid 4 tundi(8.00-12.00), sest rahvast palju, õpitakse 2 vahetuses ja munitsipaalkoolis pikemat aega ei õpetata. Seega, vaba aega väga palju. Vaid erakoolide õpilased saavad õppida 8.00-14.30ni.
Kuidas Tim esimest korda kodu mainis ja tacosid sõi.
Tambet rääkis täna Timile sellest, kui tubli meie naabritüdruk Kärt on, kes sai kolmeseks ja enam üldse ei jonni. Tim lubas siis ka mitte jonnida ja küsiski, millal me koju läheme. Senimaani, ei tundnud ta hetkekski huvi, kas me lähemegi kunagi tagasi, siin ka ju kodu.
Ja kohalikku sööki ta hakkas sööma eile, kui me käisime söömas meist mõned majad edasi vastavatud söögikohas. Seal ma rääkisin talle, et Alex sööb isegi Eestis neid, sest Signe oli rääkinud, et Tim Mehhikos sööb, ja asi läkski käima. Täna sõi ka minu tehtud quesadillasid. Lapsed ikka ei võta täiskasvanutelt eeskuju mitte üldse, vaid omasuguste arvamus läheb korda.
Ja kohalikku sööki ta hakkas sööma eile, kui me käisime söömas meist mõned majad edasi vastavatud söögikohas. Seal ma rääkisin talle, et Alex sööb isegi Eestis neid, sest Signe oli rääkinud, et Tim Mehhikos sööb, ja asi läkski käima. Täna sõi ka minu tehtud quesadillasid. Lapsed ikka ei võta täiskasvanutelt eeskuju mitte üldse, vaid omasuguste arvamus läheb korda.
No comments:
Post a Comment