Seekord kutsus meid sinna senjora Estela, kellelt me korterit üürime. Tal oli vaja Xicos paar kohta üle vaadata, kus suvel oma 50. pulma-aastapäeva tähistada ja meie olime Timiga meeleldi nõus kaasa sõitma, seda enam, et koskesid vaatamas käies jäi meil see linnake vaatamata. Nii me siis veetsimegi prouaga 3 tundi tänasest päevast.
Kohe Xicosse sisse sõites, pidas politsei meid kinni, sest me olime ühesuunalisele teele sõitnud (mina vaatasin küll ringi ja ei näinud ühtegi märki, mis keelaks meil otse sõita). Senjora Estela küll palus ja moosis, kuid poltsei oli jube kuri, tuld lisas juurde veel ka minu arusaamist mööda fakt, et proual olid load Sveitsis tehtud. Niisiis nad vaidlesid, politsei tahtis juba meid autost välja kamandada, kui märkas Timi ning päris proualt kes meie oleme. Proua leidis, et nüüd on tema võimalus ja seletas, et me oleme tal Eestist külas ja et ta näitab meile Xico vaatamisväärsusi. Politsei naeratas, soovitas koske vaatama minna, proua tänas ja andis talle 30 peesot joogiraha.
Xicos vaatasime natuke kesklinna ja senjora tahtis meile veel mingeid Maarja Magdaleenale annetatuid kleite näidata, kuid koht oli kinni. Siis suundusime tema eesmärke täitma. Käisime vaatamas 3 kohta. Vaid esimene oli ilus, teised olid imelikud. Kuid selle esimese Rancho (senjora ütles, et nemad nimetavad pisikesi linnu ka Ranchodeks) üür oli 14 000 peesot (krooni)! See oli muidugi meeletult ilus koht, aga ka hind meeletult soolane. Kolme kohta üle vaadates, tundus, et ta eelistab seda. Pildid panin Xico kataloogi. Ehtne Rancho: mäed ja vesi ja lehmad. Millegipärast majadest ei teinud pilte, olin vaatest lehmade taga lummatud.
Senjoraga oli kerge vestelda, ta rääkis aeglaselt ja kui nägi, et ma mingist sõnast aru ei saanud, ütles selle inglise keeles. Kui ta aga kogemata hakkas minuga inglise keeles rääkima, ütlesin ruttu midagi hispaania keeles vastu. Minu hispaania keel on kohutav, kuid proua sai minust aru ning jagas ka kiidusõnu.
Päeval sõime Tambetiga huvitavat (mitte halvas mõttes) suppi järgmise koostisega: läätsed, viinerid, peekon, pisut sealiha ja banaanid! Päris maitsev oli. Nagu meie hernesupp, veidi kunstipärasem.
No comments:
Post a Comment