Elupaiga otsinguil

Tambetil oli õigus. Mees Coatepecist, kes lubas meile kiiresti maja leida oli tõesti mingi petis. Lihtsalt raiskas terve meie reedese päeva ära. Ei tahagi temast rääkida, nii mõttetu mees oli. Ja imeilusasse Coatepeci me midagi ei saanud. Ainus lõbus asi oli Coatepecis keskväljakul see, et Tim sai u 10 koolitüdrukuga mängida. Alguses oli neid 2, kuid see kamp kasvas aina suuremaks ja suuremaks. Ta ikka lohistas neid seal kättpidi sinna ja tänna ja lobises, õpetas neile eesti keelt. Lõpus ta ise läks neid kallistama ja musitama, nii väga meeldisid talle need tüdrukud.
Kuna Tambetil sellesse "juuti" usku polnud, siis käis ta reedel linna peal (ühes pargis) ringi ja küsitles tudengeid, kes oskaksid inglise keelt ja helistaksid meie poolt kuulutustelehes välja valitud üürikorterid läbi. Loomulikult keegi inglise keelt ei räägi. Ühed tüdrukud ta siiski lõpuks leidis, kes olid nõus helitsama, kuid suhtlema pidid nad ikka hispaania keeles. Kokku saime 3 korterit, mille vahel valida ja tüdrukud kirjutasid ka lühikirjeldused taksojuhtidele, kuidas meid sinna viia. Selle "juudi" pärast saime eile vaadata vaid 1 korterit 4000 kr/kuu, vaikses kohas (siin linnas on müra ikka meeletu, ja vaikne koht on ülioluline), kuid seal oli 1 kööktuba ja pisike magamistuba, millel pole ust, mis tähendanuks seda, et Tambet ei saaks tööd rahulikult teha.
Niitet tänasele (laupäevasele) hommikule jätsime vaatamiseks 2 korterit. Hommikul ühte korterit vaatama minnes, mis oli 1 km kaugusel hotellist, ja kuhu peaks 10 minutiga kohale jõudma, eksisime ära. Kõndisime linnatänavail muudkui mäest üles ja alla, edasi ja tagasi ja nii 40 min, kuni võtsime takso, mis viis meid 10 krooni eest kohale, enam-vähem nurga taha.
Selle koha võtsime ära, määravaks sai see, et me olime väsinud ja hotellist pidi ka paari tunni pärast välja kolima. Koht ise veel vaiksemas kohas kui eelmine ja kesklinna lähedal (jala 10-12 min). Näib olevat rikkurite piirkond; igati turvatud, vist on ka teenija meil, kes koristamas käib ei tea veel täpselt. Hinnaks küsiti 5500kr/kuu (iga inimene ja laps eraldi hinnakirjaga), kõik hinna sees. Kui lepingut sõlmisime, ütles maja omanik (siin on 6 korteriga maja), et Timi eest ikka raha maksma ei pea. Hinnaks sai siis 5200, mitte oluline vahe, aga siiski meeldiv, et tänu-nagu Tambeti ema ütleb -"päiksekesele" saime jälle midagi küsimata boonust. See "päikseke" tervitab väsimatult kõiki inimesi tänaval, muud ei kuulegi ta suust kui HOLA! ja keel hakkab ka talle veits külge. Ta jätab meelde kus mingit sõna kasutati ja üritab mingi aeg seda korrata. Nt eile hotellis hommikusööki süües ütles MUY BIEN (väga hea) või taksosse istudes BUENOS DIAZ.