Külm

Täna tahtsime minna Transpordimuuseumisse. Oleme seda juba kordi möödasõites näinud. Seal saaks Tim lustida.
Hommikul aga nina aknast välja pistes oli selge, et sinna minna ei saa. Mitte kuhugi ei tahtnud minna sellise ilmaga. Täna oli siinolemise aja kõige külmem päev, 12 kraadi! Loodetavasti enam selliseid ei tulegi. Juba homsesks lubab 24 kraadi.
Käisime koos meie lähedal väikepoes, kuhu pidime tänaseks tagastama õlletaara. Taara eest kirjutatakse poes välja kviitung ja sellele kirjutatakse tagastamise aeg, meil oli see 48 tundi. Ja õllepudeli pant on 5 krooni.
Poest suundusin mina shoppama, mehed aga koju jäätist sööma, sellise külmaga!
Shoppama pidin aga sellepärast, et riided said otsa. Ühed kahest püksipaarist, mis ma siia kaasa võtsin, tõmbasin ma eile bussis katki. Pean aga tunnistama, et ma lausa nautisin shoppamist (ja mina vihkan riidepoode ja rahvast). Nautisin aga seetõttu, et riided on mõistliku hinnaga, mitte nagu Eestis, ja nautisin vaatamata sellele, et müüjad olid kuidagi tõredad, kas koleda ilma pärast või siis minu nina pärast, mis külma käes tõmbub punaseks nagu joodikul. Ma näen selle ninaga ikka jube välja. Ja joodiku näoga inimestesse suhtutakse vist kõikjal sallimatult. Igatahes sain ma ikka oma ostud sooritatud ja keegi mind poodidest välja ei kamandanud. Enamus teist pole õnneks seda nina näinud, sest kodus ma varjan seda, siin pole mul aga vahendeid.
Eile sooritas Tambet laheda ostu. Bussijaama iga bussiposti juures on CD ja DVD plaatide müük, kõik maksavad 10 krooni ja plaate meelitab ostma põhja keeratud musa, iga 5 m tagant on kõlarid väljas. Minu jaoks kõhedust tekitav ja kaootiline, sellises müras ei saa isegi orienteeruda, kõik lööb peas sassi. Tambet on aga oma Jon Bon Jovi plaadiga rahul. Loomulikult on see lihtsalt cd-toorikule kõrvetatud.
Tambeti tänane päev möödus teleka ees ameerika jalgpalli poolfinaale vaadates, seda kella 2st päeval õhtul kella 9ni!