Täna hommikul asusime teele Xicosse. Taksoga kohalike busside peatusse, 45 min ja olimegi Xicos, mida me tegelikult ei näinudki, sest suundusime mööda kivist teed keset dzhunglit 3 km kaugusel asuvat Texolo koske vaatama. Tim tahtis hirmsasti koske näha, sest "Kapten Grandi lastes" oli kosk, ning ta kõndis kogu selle vahemaa jala ja oli ülimalt tubli (kokku tuli u 5km), mul endal hakkasid jalad valutama kõndimisest ebatasasel kivisel pinnal. Aga see jalutuskäik oli võrratu: banaanipuud ja kohvipõõsad mõlemal pool teed, helisid ei anna kahjuks edasi anda, aga vaadake pilte, sõnad on siin liiast.
Lahe on vaadata selliseid ilusaid kohti maailma teises otsas, kus turiste polegi, vaid mõni kohalik pidas seal piknikku. Peale suure kose vaatamist tahtsime juba ära minna, kui otsustasime vaadata nurga taha, ja sealt suundus tee Monja kose juurde, mis oli palju lahedam ja sellele pääsesime ligi. Siinsamas dzunglis oli filmitud "Kalliskiviromaan". Ja meie olime nii lahedas kohas!
Tagasiteel võtsime mõned jäätised ja Tambet püüdis kinni ühe takso (ainsa takso), sellega vedas kohutavalt, sest tagasi me poleks enam jaksanud Timiga kõndida. Takso sõitis üles (kõrguste vahe 100m) 15 minutit ja otse Xalapa poole suunduva bussi ette, seetõttu me Xico linnakest ei näinudki. Buss hakkas aga mingil ajal kärssama ja järsku tõusid inimesed kohtadelt ning hakkasid bussist väljuma, õnneks oli asendusbuss juba järgi jõudnud, niiet jõudsime ikka ilusti linna.
Linnas oli vaja poes käia. Mina ütlesin taksojuhile, et viigu meid toidupoodi kesklinnas, mille peale Tambet hakkas protesteerima, et lähme ikka suurde poodi kaugemale, mida ma ka taksojuhil teha palusin. Seda kirjutan siin selle pärast, et nüüd me saime aru, kuidas meid taksodega ikka aeg-ajalt pügatakse, sest ots, mida me arvasime makma minevat 40, läks 27.-, sest oli selgelt näha, et me teame poodide asukohti ja seega oleme juba natuke kohalikud.
Ok, nautige pilte
No comments:
Post a Comment